Kokkuvõte!

Täna on viimane päev. Homme hommikul kell kaheksa väljub koolimaja juurest buss, suundudes Kopenhageni lennujaama, kus 10.50 väljub lend. Kuradima kurb päev on täna. Eile oli viimane õhtu kõigiga koos(inglased, soomlased ja meie eestlased). Istusime Muligani ja nautisime ning võtsime veel viimast, mis võtta andis. Seda suurepärast seltskonna vibe'i : )
Tahaksin avalikult tänada paljusid inimesi, kes on andnud oma panuse ja rolliga parima fiilingu ever : )
Kamilla oma ''nunnuarmsanukusuuresüdameabivalmiduse'' olemusega lihtsalt asendamatu siin. Ilma Kamillata poleks vist pooltki nii palju südamlikkust ning hoolivust meie seltskonnas. Lauri, oh jumal. Kõige sitem sõber üldse :D Mida me oleks teinud ilma tema kõige jubedamate irooniliste naljade, solvangute ning nii sama tropi mängimiseta. Aga ausalt öeldes on Lauri parim treener, stiilinõustaja, kokk ja sõber. Kädy-Liis on meie seltkonna indikaator, kes oma 100% otse ütlemisega suudab kõiki paika panna. Kuid isiklik tänu kuulub siiski ühise saatusekaaslase rolli.. Kristel on meie fotograaf, kes suudab isegi kõik inimesed ilusaks pildistada : ) Jordan, jumal, ta saab esimese minuti jooksul surma, kui ta tuleb eestisse siin õpitud eesti keelsete sõnadega.. Seltskonna nael, naljameister nr1. PS! Ma olen kahel korral olnud tõsise lämbumiste käes, 10 min naerda, ilma hapnikuta ja šokolaad hingamisteedes.. lõppes et peaaegu tänaval kergelt hapnikuvaesusse lämbumisega.. Anette suudab meid kõiki nutma ajada, esimene kes alati meie nutukoori lahti laseb ; D Aitäh samuti Getlinile, kellega oli väga hea koostööd teha köögis :) Grazy Daizy animal ;D  Ning Merily ja Katja, kes andsid samuti oma panuse.
Nüüd on vaja aega, et jälle Eesti rütmi tagasi sulanduda. Arvatavasti läheb esimene nädal selle tähe all. Samas tahaks juba ka koju, et kallid inimesi uuesti tervitada.

Eile, enne meie viimast ühist õhtut! : )

Praktika.

Kellele pakub huvi, mida ma olen siin oldud nelja nädala jooksul teinud, siis ehk see postitus võib huvi pakkuda.
Esimene nädal on väga kerge. Alustasime paasteadmiste ülekordamisega teoorias. Köögis valmistasime palju kala, kastmeid ja suppe. Ainuke raskem osa oli kõike teha inglise keeles. Tegelikult esimesel päeval olin köögis nagu ''peata kana''. Mulle tundus, et ma ei oska ühtei sõna inglise keeles. Ma vaatasin retsepti ja lugesin nagu hiina kirja. Aga mida päev edasi, seda väiksemaks jäi paanika. Aega võttis ka õpetajate aktsentidega harjumine. Kõige raskem oli minu jaoks meie juhendaja Timi aktsent, kuna ta on pärit Austraaliast, aga elab siin juba pikemat aega. Siis kujutage ise ette Austraalia ja Taani aktsenti korraga... täpselt wtf.. :D

Teine nädal oli juba suht chill. Nüüd liikusime juba kohalike toitude juurde. Hakkasime sisse elama traditsioonilistesse toitudesse.. jõulupardid ja kanad.. karamellis kartulid, kuid endiselt püsis menüüs kala. Jumal küll nad söövad ikka palju seda kala.

Kolmandal nädala suundusime Taani toidukultuuri tuuma, milleks on võileivad. Kõiksugused ''Royal Sandwiches'' on nende traditsiooniline toit. Õige nimega nimetatult Open Danish Rye Sandwiches. Kusjuures ajaloost tulevadki võileivad kuninglikust perest, kus ühel õhtul, kui kuningal oli vaja kiiret lauaserveerimist, aga kokal polnud midagi pakkuda külalistele, siis kuningas ütles, et tee kähku miskit valmis. Kuid kokk vastas, et midagi muud polegi, kui ainult võileivad.. seejärel kuningas vastaski, et teegi siis need, lihtsalt viska kõik kokku ja serveeri.. ja degusteerimisel peo lauas olid kõik väga vaimustuses ja nii saigi alguse kuninglik võileiva traditsioon. See on siis lühike kokkuvõte minu sõnadega siinsest võileivakultuurist. Õppisime majoneesi valmistamise selgeks, mulle väga meeldib. Ja muidugi ei saa üle ega ümber, siin ega Eestis, kreem brüleedest, mousseedest või trühvlitest.

Neljas nädal on mu vaieldamatu lemmik siin. Ilmselt oma vaheldusrikkuse pärast. Nädalat alustamise pagari poolega. Valmistasime erinevaid leibu, saiakesi. Seejärel toimus järgmisel päeval esimene teenindus praktika, kus pakkusime meie endi valmistatuid leibasid, kuklikesi ning saiakesi. Pidime ise initsiatiivi näitama ja leidma oma laudadesse kunded.. Ühesõnaga mesi keelel jutuga meelitasime enda lauda kliendid ja püüdsime anda neile parima teeninduse. Kuid nädala tipp hetk oli 24 kliendi teenindamine, väljast poolt kooli. Kus meie ülesandeks oli välja mõelda juba eelnevalt eelroog, pearoog ja dessert. Grupp jagati kaheks, pooled köögis ja pooled teeninduses. Kuna minu eesmärk oli saada siin teeninduspraktikat, siis seetõttu jäin ka teenindama. Meie ülesanne oli sünkroonis kuuekesti teenindada kuute lauda. Jooksvalt ja samal üheaegselt serveerida veinid ja toidud. Enne seda saime veel korraliku koolituse, milline peab olema hea restorani teenindus. Päris vägev kogemus. Suurim kogemus siiani.

Viies nädal tõotab tulla kerge, hakkame otsi kokku tõmbama. Ees on veel viimane suurem teenindus, kus ''eksami'' stiilis peame kohalike õpetajaid teenindama. Pärast seda saame sertifikaadid, et oleme läbinud siin teenidus alase kursuse. Samuti Case reporti esitamine. Powerpoint esitlus õpetajatele. Meie ja kohaliku kooli sarnasustest ja erinevustest. Viimasel päeval, reedel on meil koos õpetajatega ühine hommikusöök. Hüvastijätt. Reedel jätame hüvasti inglaste ja soomlastega. Tuleb järjekordne pisarate valang, jess!!! Laupäeval hommikul on meie start, tagasi koju, tagasi Eestisse.

Kokkuvõtlikult on siin ülimalt chill olnud. Ma võin garanteerida, et nii lühikese ajaga pole ma elus nii palju häid sõpru leidnud. Ma pole oma elus nii palju naernud kokku kui siin olles. Ma pole vist kunagi nii palju rõõmu tundnud uutest kogemustest, läbi õppimise, läbi uute inimeste tundma õppimisest. Esimesel päeva sisse astudes, ma tahtsin kohe tagasi tulla. Eestlaslik kriitika. Nüüd ma usun, et viimasel päeval ma võtaks veel aega, et siia jääda.

Lisan mõned pildid ka siinsest koolielust.

Traditional Danich Sandwiches

Traditsioonilised pannkoogid, apelsini likööriga

Aeg lendab..

Ma pole kaua kirjutanud.. Olen väga busy olnud. Tundub, et sisseelamine on edukalt toimunud :P Nüüdseks on läbi minu koka praktika ja on alanud teenindus. Seda me ka teeme viimased nädalad. Kuid oma eraelus olen samuti hõivatud olnud. Pidevalt koos sõpradega, nimelt siis koos itaalastega röövis minu kaks viimast nädalat. Oli tore nendega aega veeta, palju ringi chillida. Avastada uusi kohti. Eriti lahe oli kolme tunnine jalutuskäik/matk mööda mererannikut ning edasi veel metsas. Kokku sai vist liigutud kusagil natukene üle 20ne km. Armastan jäätist, ja seda ka Itaalased, nii, et veel üks hobi. Samuti on Iiri pubis käidud, kus saigi laupäeva õhtul nendega hüvasti jäetud. Olime Kädi-Liisiga nii head sõbrad, et saatsime isegi lennujaama ära. Krt. seal oli palju nutmist. Viimane on selge, et enam mina kedagi lennujaama ei saada :P Samuti sai eelmine nädalavahetus Tivolis käidud. Minu ausõna(vannun) mitte iial enam. Mis haigus on inimestel ennast piinata lihtsalt  ekstreemsete atraktsioonidega. Minu närvisüsteem sellele vastu ei pidanud. Pärast igat atraktsiooni olin näost valge ja istusin kümme min. Sest ma ei suutnud sõnagi rääkida :S Kuid iseenesest oli väga lahedaks tehtud kogu tivoli. Tulemas on Halloween ning seetõttu ka juba varakult kaunistused üleval.  Lisaks käisin Roskildes väga mõnusas retoranis söömas, siin kohal tänud Claudiole. Kes seal eelnevalt oli praktikal ja sai meile tasuta lõuna (Y) Ilmad on siin jahedaks läinud, ning talvemüts ja sall on ostetud, et soojem oleks : ) Igatsen natukene juba koju ja kibelen vaikselt kodustele kingitusi ostma : ) Ausalt öeldes on siin nüüd vaikseks ka jäänud. 11 itaalast tegi ikka omajagu lärmi küll. Tahaks ka postitada paar oma lemmik laualu siia, ilma milleta ma ei oleks vist see inimene, kes olen :P Armastan muusikat sooooo much here : ) Mis siin ikka, suurelt siin trippima ei hakka. Ehk veel korra Kopenhagenisse lähen, kuid elu on liiga kallis, et võtta üldse mingit sõitu ette. Seniks, armsad lugejad. Vaadake pilte ja saage osa toredast kogemusest siin. Kirjutamiseni.

Roskilde retoran (Vikings)

Roskilde restoran Vikings

Parim jäätis parimas jäätisekohvikus

Kopenhage, Tivoli

Kamillaga Chaid joomas

Oma uue mütsi ja salliga = P

Minu muusika:
Kings of Leon - Closer
Trevor hall - Mountain
Ludovico Einaudi (all)
Passenger - let her Go
John Newman - Love me again

Roskilde

Mida põnevat viimasel ajal on toimunud, hmm.. enamus ajast siiski on kool esikohal. Aga eelneval nädalavahetusel sai külastatud klubi Grazy Daisy, mis on tõeliselt grazy. Enam sinna pole mõtet minna. Päris korralik narkourgas. Kuid laupäeval sai käidud ''Iris Pubi's'' ja see koht oli mõnus. Live muusika, mustanahaliselt mehelt, juhuslikult oli meie laud kohe lava kõrval, nii, et meil oli võimalus teha plaju häid soovikaid. Lisaks olen linnas ringi liikunud ja lõpuks jõudnud pilte teha. Kõige ilusam koht on siiski sadam, oma vaate ja Vikingite laevukestega. Lisan ka pilte. Tulevl nädalavahetusel on uuesti sõit Kopenhaagenisse, kuna meid viiakse Tivolisse ja linnapeale. Eks näha, kui tore see saab olema. Kuid meil on siin kaaslasteks  itaalased, kes juba 8 nädalat siin olnud. Tänu neile oleme saanud häid soovitusi, kuhu võiks veel minna. Kahjuks jäävad veel ainult kaheks nädalaks siia.
Seoses kooliga on huvitav olnud õlu tegemise õpetus. Homme tuleb veini õpetus ja veini degusteerimine. Samuti on köögis väga põnevaid katsetusi tehtud. Lemmik osa siiani on olnud toidu suure leegiga põlema panemine, mis toimub kas tänu alkoholile või suhkrule. Arvatavasti olen ma püromaan :D Seekord vähem juttu ja rohkem pilte :) Kuid meil avaneb ka võimalus elada rohkem sisse kohalikku kultuuri, külastame kohaliku rahvast, nende endi kodus. Naudime veini ja seltskonda. Lisa infoks Taanlaste kohta, siis nende traditsioon näeb ette, et pärastlõunased koosviibimised viiakse enamuses läbi kodudes. Seetõttu on ka siinsetel elanikel suured majad, elutoad. Kõik vajalik on kodus olemas, et nautida lõõgastumist. Samas kui Itaalased ja Hispaanlased omavad väga väikeseid tubasid, isegi elutoad mahutavad ainult ppar inimest. Nende traditsioon näeb ette, et lõõgastumine toimub restoranides, pubides või rannas. Arvan, et meie Eestlased kuulume samuti ''suure elutoa'' inimeste hulka.

Roskildes mere ääres

Vikingite laev

Roskilde tänav

In Irish Pub

Karm reaalsus!!

Karm reaalsus on teada, et uues riigis kohanemine polegi kõige lihtsam alati! Eriti siis, kui keha otsustab mitte vastu võtta kohalikku toitu ja paneb sind terve öö tundma, et vannituba on parim koht, kus võiks magada. See tõttu jäi ära ka minu Kopenhaagenisse sõit. Mille mina magasin maha ja reaalselt iiveldasin terve päeva voodis. Tänaseks on juba parem. Kuid sõbralik iiveldus saadab pärast igat toidukorda. Kui kogu see jama peaks mööduma, siis on plaanis ka hakata aktiivsemalt ringi liikuma. Nii, et tervislikel põhjustel pole plaanis midagi suurt teha. Jätan vahele mõnusad dringid grupiga, nädalavahetuse klubitamine kas jääb üleüldse ära või ootama lihtsalt järgmist korda. Kuid toredad ''standupcomedy'' õhtud on ägedad ning muldikaid tasub samuti vaadata. Ja kui masendus vahest väga suureks läks, et miks mina ei suuda harjuda siinse toidu kultuuriga, oli väga lohutav vaadata ''Kaks kanget Indias'', tekkis rõõmus ''kahjurõõm'' võiks veel hullemgi olla. Kõige selle juures oli positiivne, et kohalik rääkis, et kui ta ise kuuks ajaks läks puhkama ja tagasi tuli, oli isegi temal sarnane probleem. Ma ei saa aru, mida nad siinse toiduga teevad. Ehk seletab see miskit. Lisa infoks neile, kes on vaadanud muldikat ''Nemo'', see teab, et üks osa sellest oli, kui isakala(nime ei mäleta) ja sinine kala(nime ei mäleta) sukeldusid sügavustesse, et tuua ära ujumisprillid, siis leidsid nad ''nunnu'' suurehambalise kala, kellel on selline huvitav tuluke(nagu latern), et pimeduses meelitada ligi teisi kalu, et nad siis nahka pista. Vot sellist kala valmistati eelmises praktilises tunni. Nii, et siin vist saab väga huvitav olema.
Tahaks juba tegelikult hirmsasti pildistama minna. Aga täna ei jõudnud väga pikalt jalutada. Selline imelik nõrkus on. Nädalavahetus saab olema vaba, nii, et siis tuleb juba nii mõndagi ette võtta. Arvan, et enne uut nädalat ka uut postitust pole oodata.

Esimene päev.

Sel korral seda viga ma ei tee, et esimesel õhtul hakkaks kirjutama emotsioonidest ja meeleolust ning esmamuljest. Kuid esimene päev siin on väga tore olnud. Esimsed koolitunnid läksid hästi, ja inglise keelest aru saada polegi nii hull, nimelt erialasest. Kuid päeva lõpu poole, inglastega rääkides, tekib juba aju surm ning juhe hakkab kokku jooksma.
Meie grupp koosneb siin 13 inimest. 9 Eestist, kaks Soomest ja kaks Inglismaalt. Kohaliku linna külastus on tehtud. Nii palju ahvatlusi millele tahaks järgi anda. 90% minu maitsele riided, valus on mööda minna, ilma neid ostmata. Linnast teen hiljem pilte. Kuid telefoniga sai kähku klõpsatud pildid meie grupist, ning esimesest ametlikust ÕLLETAMISEST!! Tore, et siin on inimesi, kellega õllet juua :P
Homme on pärast tunde Kopenhaagenisse sõit rongiga. Linna külastus ja tutvustus ning selgitatakse, kuidas pääseda teistesse linnadesse ja soovitati isegi rootsi minna. Kui Kopenhaagenisse on ainult poole tunni tee, siis Kopenhaagenist Rootsi on ainult u. 20min tee. Nimelt Malmo linna. Eks näis, aega sellega on veel : )

Juba homme!!

Tegemist on järgneva reisiblogiga. Suund on Taani, Roskilde linna. Nimelt on tulemas jällegi üks natuke pikem, kui nädalane viibimine väljamaal. Taani minekuga on üldse üks omaette lugu. Nimelt oli plaanis natuke rahulikumalt ja paiksemalt elada, see tõttu ütlesin algselt sellele projektile EI. Aga juhtus nii, et see tuli ringiga uuesti minuni. Kursusejuhataja tuli minuni jutuga, et ma võiksin ka teeninduse praktika teha välismaal, ja nüüd ütlesin juba JA. Arvatavasti seetõttu, et oli esimene nädal koolis praktikat, ning meie kooli retorani ventsüsteem pole just hiilgav saalis, kus tipptunnil on järjekord uksest välja. Nimelt sel hetkel otsustas minu vererõhk ilusasti 130 tõusta ja veresuhkur alla minna ja suht kena lubastumine toimus minu näos. Seejärel istusin siis poolteist tundi puhkeruumis, suhteliselt võimetu liikuma ja nii õpetaja tuligi minuni. Ilus lugu alustuseks : ) Tegelikult olen ma väga rahul, et nõustusin selle võimalusega.
Nagu ikka, pole kunagi sada protsenti teada, mida projekt hakkab sisaldama. Üldiselt on eelnevalt jagatud info ikka selleks, et meelitada ligi huvilisi. Sain sellest järjekordselt kinnitust, kui viimases infotunnis tuli välja, et tegemist ei tule mitte praktikaga vaid õpingutega. Nimelt 5 nädalat erialast õpingut Taanis ning pluss siis kohaliku keele ja kultuuri õpingud lisatuna juurde. Vahest ka praktilisi tunde. Suhteliselt jahmatav uudis, aga seekord väga positiivne minu jaoks. Olen alati mõelnud, et mis tunne on välismaal õppida, ja nimelt olid mõtted eriti Taani suunas. Tasuta õpe siiski. Lisaks oli enne kooli sisseastumist suur dilemma, et mida teha. Kas õppida või reisida. Nüüd saan siis öelda, kolm väikest soovi on täitunud selle projektiga.
Ma ei kujuta ette, mis hakkab saama selle viie nädalaga. Seda igatahes tean, et tahaksin võimalikult palju näha ja õppida.
Homme kell kümme hommikul algab sõit Tartu bussijaamast. Alustuseks oleks tore oma kohver kenasti kokku saada. Iga reisiga olen ma muutunud järjest laisemaks pakkimise osas. Igatahes ma ei tea, kas mul on üldine reisipalavik või püsimattuse sündroom, kuid järjekordselt on hea võimalus täiesti teises keskkonnas sisse elada. Siinsest elust täielikult väljas, mis on tagasi tulles alati nii värskendav. Nagu alustaks kõike otsast.
Väike väsimus on eilsest tüdrukute peost. Juba kolmas ning tulemas on neid veelgi. Väga-väga chill oli eile. Tänud Päivile, kes korraldas ning teistele tsikkidele ning Maarjale ja Riinule. Sest see sügis tõtt öelda poleks pooltki olnud nii tore ilma teie seltskonnata : ) ok, ''nostalgitsemine'' on nõrkadele : D
Järgnevates postitustes püüan võimalikult palju lisada pilte ning põnevamaid kogemusi kribada. Päris igapäevast manti ei hakka siia lisama : ) Jube väsimus on peal :D