Karm reaalsus on teada, et uues riigis kohanemine polegi kõige lihtsam alati! Eriti siis, kui keha otsustab mitte vastu võtta kohalikku toitu ja paneb sind terve öö tundma, et vannituba on parim koht, kus võiks magada. See tõttu jäi ära ka minu Kopenhaagenisse sõit. Mille mina magasin maha ja reaalselt iiveldasin terve päeva voodis. Tänaseks on juba parem. Kuid sõbralik iiveldus saadab pärast igat toidukorda. Kui kogu see jama peaks mööduma, siis on plaanis ka hakata aktiivsemalt ringi liikuma. Nii, et tervislikel põhjustel pole plaanis midagi suurt teha. Jätan vahele mõnusad dringid grupiga, nädalavahetuse klubitamine kas jääb üleüldse ära või ootama lihtsalt järgmist korda. Kuid toredad ''standupcomedy'' õhtud on ägedad ning muldikaid tasub samuti vaadata. Ja kui masendus vahest väga suureks läks, et miks mina ei suuda harjuda siinse toidu kultuuriga, oli väga lohutav vaadata ''Kaks kanget Indias'', tekkis rõõmus ''kahjurõõm'' võiks veel hullemgi olla. Kõige selle juures oli positiivne, et kohalik rääkis, et kui ta ise kuuks ajaks läks puhkama ja tagasi tuli, oli isegi temal sarnane probleem. Ma ei saa aru, mida nad siinse toiduga teevad. Ehk seletab see miskit. Lisa infoks neile, kes on vaadanud muldikat ''Nemo'', see teab, et üks osa sellest oli, kui isakala(nime ei mäleta) ja sinine kala(nime ei mäleta) sukeldusid sügavustesse, et tuua ära ujumisprillid, siis leidsid nad ''nunnu'' suurehambalise kala, kellel on selline huvitav tuluke(nagu latern), et pimeduses meelitada ligi teisi kalu, et nad siis nahka pista. Vot sellist kala valmistati eelmises praktilises tunni. Nii, et siin vist saab väga huvitav olema.
Tahaks juba tegelikult hirmsasti pildistama minna. Aga täna ei jõudnud väga pikalt jalutada. Selline imelik nõrkus on. Nädalavahetus saab olema vaba, nii, et siis tuleb juba nii mõndagi ette võtta. Arvan, et enne uut nädalat ka uut postitust pole oodata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar